Eesti lood

17.05.1958–09.02.2014  18 300px

Ljudmilla Voltšihhina sündis ja Virumaal Rakveres.
Ema oli eestlane, isa venelane.

Üle kümne aasta töötas kokana hotellis Olümpia.
1991 tuli usule tolleaegses Eesti Kristlikus Kirikus.
1992 astus Eesti Metodisti Kiriku Tallinna Koguduse liikmeks.
1992–1998 töötas tõlgina Suurupi Piiblikoolis.
2002 lõpetas Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari.
2005 alustas õpinguid EELK Usuteaduse Instituudi magistriõppes (jäid pooleli).
Oli aastaid EMK Tallinna vene koguduse naistetöö juht ja EMK misjonitoimkonna liige.
Oli EMK misjoniprojekti juht Tapa Erikoolis.
Oli Eesti Kirikute Nõukogu hariduse ümarlaua liige.

181 300px

Õpingute ajal EMK Teoloogilise Seminaris asus samas tööle vene keele tõlgina ja aitas seminari tööle kaasa üliõpilaste kursuse- ja diplomitööde juhendajana.  EMK Teoloogilise Seminariga jäi seotuks kuni elu lõpuni. „Seminar leinab kauaaegset tõlki ja pühendunud misjonäri Ljudmilla Voltšihhinat. Me meenutame teda kui sooja südamega ja alati abivalmis inimest, kelle elu andis tunnistust Jumala armastusest," kõlab järelhüüe seminari kodulehel.

Ljudmillat jäävad leinama ema, abikaasa, kaks tütart, kaks poega ja lapselapsed.

 

Eesti soome-ugri misjonitöö on kaotanud ühe meie peamise tugisamba. Pärast pooleteiseaastast võitlust raske haigusega lahkus 55 aasta vanuses Ljudmilla Voltšihhina. Ljudmillal oli misjonäri süda. Misjonireise oli varemgi, kuid üksnes 2000. aastast alates võttis ta teiste rahvaste juurde ette 18 reisi. Enamasti teenis Ljudmilla handi rahvast, aga jõudis külastada ka kette, marisid, komisid ja udmurte. Isegi pärast rasket vähioperatsiooni jõudis ta misjonil osaleda veel kolm korda. Ta oli aastaringselt abiks soome-ugri misjoni- ja piiblikooli töö korraldamisel. Ljudmilla kirjutas piiblikooli õpilastele julgustavaid kirju, aitas organiseerida tööd meie partneritega ja tegi palju muud. Ta ütles mulle tihti: „Oi, mu mees ei taha näha selle kuu telefoniarvet! Helistasin liiga palju Siberisse!"

186 400pxLjudmilla viimane misjonireis leidis aset möödunud sügisel, kui sõitsime temaga soome-ugri piiblikooli sessioonile Udmurtiasse. Et udmurdid olid ainsad  soomeugrilased, keda ta polnud külastanud, oli ta sinnasõitu aastaid soovinud. Nüüd see soov täitus. Sessiooni ajal oli ta mulle hindamatuks abiks. Kui mõnel õpilasel oli mure, märkas ta seda esimesest pilgust.

Ljudmillal oli visioon hõimurahvaste töö tuleviku kohta. Komi kristlaste kaasakutsumine Siberisse hantide juurde, kus koos meie rühmadega võiks areneda nendegi misjonivõimekus, oli tema idee. Samuti leidis ta noori siin Eestis, julgustas neid tööd jätkama ja end arendama. Ljudmillale meeldis jääda tagasihoidlikumale kohale ja lubada noortel üle võtta aktiivsem roll. Ta uskus noortesse, nägi igaühe potentsiaali ja andeid. Probleemi märgates reageeris ta kiirelt. Mõnikord kutsus ta asjaosalise kõrvale ja enne kui teised probleemi olemasolu märkasid, oli tal juba lahendus leitud. Oma eesti-saksa päritolu ja suurepärase vene keele oskusega sulandus ta eri rahvaste hulka ja oli nende vahel tugevaks ühendavaks sillaks.

Ljudmilla rolli meie soome-ugri misjonis on võimatu üle hinnata. Ljudmilla lahkumisega on tekkinud suur tühimik, seda eelkõige tema peres. Aga ka meie handi sõprade südameis ja kogu meie misjonitoimkonnas. Ma ei tea veel, kuidas saab täidetud see tühjaks jäänud koht, kuid tean, et kõik on Jumala käes. Ljuda oli alandlik naine. Ometi ma usun, et teatud mõttes ta sooviks, et järgneksime tema eeskujule. Võib-olla kutsub Jumal just sind! ...

Mark Nelson

 

„Olen Jumalale Ljudmilla eest tänulik. Töö eest, mida ta misjonirühmade juhina handi rahva keskel Jamalis tegi. Tänu sellele said paljud Šurõškari rajooni handid kuulda Kristusest."

Ljudmilla G., Hant

 

Foto:  Misjonirühm Handimaal 2007. a. Ljudmilla julgustas noori misjonitöös osalema ja uskus nendesse.  Foto: Vitali Baranovi kogu

184 400px

„Ljudmilla oli see, kes mind 2006. aastal Salehardi kogudusse viis. Sellest ajast alates oleme koos läbi sõitnud kõik meie rajooni külad. Kui palju mahub nendesse reisidesse kohtumisi, tutvusi, südamlikke jutuajamisi ja säravaid, rõõmsaid laste silmi! ... Ja alalist hoolitsust minu väikese handi rahva eest. Ootan teda suvel jälle – on võimatu uskuda, et ta enam ei tule ..."

Valja T., Hant

 

Foto: Handi külad paiknevad Obi või selle harujõgede ääres. Misjonär peab kohanema kohalike transpordivõimalustega ja olema edasisõiduks igal ajal valmis. Foto: Vitali Baranov

183 400px

Дорогая наша Людмила, наш Генеральный. Ты навсегда останешься в наших сердцах...

Nastja P., Komi

 

Aitäh sulle, kõige eest.

Andrus Kask

 

Foto:  Vitali Baranov

 182 300px
Скорбим вместе с вами, преклоняемся перед великим мужеством этой сильной женщины в Боге и веруем, что однажды вновь встретимся!

Maina S., Udmurt

 

Reisidel tuleb ette mitmesuguseid raskusi. Maastikupõlengute tagajärjel süitsu mattunud Moskvas 2010. a suvel.  Foto: Andrus Kase kogu

 187 400px
 Kallis õde Ljuda, kui me tulevikus mõtleme handi ja soome-ugri rahvastele, siis tuled sina meile alati meelde. Sina oled olnud sillaks Eesti ja nende rahvaste vahel. Sa olid teerajaja, andes endast kõik.

Rauli L., Soomlane

 

 

Foto: Ljudmilla viimasel misjonireisil Udmurtias, Buranova külas koos ühe Buranova babuškiga.  Oktoober 2013.   Foto: Mark Nelson

 DSC 0119 400px

185 500pxHõimurahvaste Aeg 2014 1(11), lk. 18-19.

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn