Meie eesmärgid

EPS peasekretär Jaan Bärenson

Eestlastele on olnud iseenesestmõistetav, et võime lugeda Jumala Sõna oma emakeeles ning minna pühapäeva hommikul jumalateenistusele ja kuulata seal jutlust ning vaimulikke laule eesti keeles. Mitmele meie sugulasrahvale Uurali piirkonnas tunduks see aga väga eksklusiivsena. Hoolimata sellest, et mordvalasi, udmurte, marisid ja komisid on kokku umbes kolm miljonit, puuduvad neil elujõulised kogudused. Samuti pole neil veel täielikku omakeelset Piiblit. Paljud Siberis elavad handid ja mansid ei tea, et  Jeesus suri nende pattude pärast ning et Ta  on valmistanud oma surma ja ülestõusmise kaudu neile tee igavesse ellu.

 

 

Peaaegu seitsekümmend aastat oli suur osa soome-ugri rahvastest muust maailmast ära lõigatud. Nende vabas maailmas elavail hõimukaaslastel oli peaaegu võimatu külastada esi-vanemate maad, oma algkodu. Veel raskem oli neil aastail viia sugulas-rahvasteni evangeeliumi: impeeriumi ainsaks aktsepteeritavaks usuks oli kuulutatud ateism. Jumalakartlikke inimesi kiusati avalikult taga, neid põlastati ja sunniti elama hirmu all. Harvad polnud juhtumid, kus inimesi arreteeriti üksnes nende usuliste veendumuste tõttu ja saadeti pikkadeks aastateks Siberi vangi-laagritesse. 

Aastasadade tagant 

Enne revolutsiooni Venemaal oli vaimulikel, preestritel ja misjonäridel lihtsam külastada Volga ja Uurali piirkondi. Õigeusu kirik oli püstitanud ülla eesmärgi kristianiseerida ka Venemaa vähemus-rahvused. Üks selle idee tulihingeline pooldaja ja aktivist oli Kaasani teoloogilise akadeemia teadlane Nikolai Ilminski, kes koordineeris tööd Lääne-Uurali rahvaste hulgas ja Venemaa Aasia-osas. Ta oli veendunud, et ka väikerahvastel peab olema võimalus lugeda pühakirja oma emakeeles. 1853. aastal sõnastas Ilminski programmi, mis kohustas kirikuid koolitama misjonäre, õpetama neile vähemusrahvuste keeli ja varustama neid Jumala Sõnaga.

Juba ühest 14. sajandist pärinevast dokumendist võib lugeda, kuidas Stefan Permskij, kes töötas Permis komide keskel, koostas 1372. aastal 24 tähest koosneva tähestiku ning tõlkis palveid ja raamatuid komi keelde. Ta võttis komi keele kasutusele jumalateenistuse keelena ja organiseeris õpetust neile, kes tundsid huvi vaimuliku ameti vastu. Sellise valgustusliku tegevuse tõttu kuulutati ta hiljem pühakuks.1740. aastal avati Tatarimaa pealinnas Kaasanis õigeusu misjonikontor, mille ülesanne oli kristliku usu levitamine Lääne-Uurali piirkonnas. Nende sündmuste tulemusena tõlgiti mõned Uue Testamendi peatükid juba 18. sajandil mordva keelde.

19. sajandil võis iga tavaline eestlane või soomlane toetada evangeeliumi viimist Venemaale rännanud või küüditatud suguvendadele, makstes annetusi Vene riigi luterlike kogu-duste abikassasse. 

Eile ja täna 

Ljus i Österi misjonisekretär

Koos uue ajaga on alanud rahvastele Volga ümbruses ja Uuralites ka vaimse otsimise aeg. See on muu hulgas viinud vaimse läbimurdeni udmurtide seas, kellest tuhanded on ristimise kaudu liitunud evangeelse kogudusega, veelgi rohkematest on saanud õigeusu kiriku aktiivsed liikmed. Oma rolli mängis 1997. aastal ilmunud Uus Testament, mis anti välja õigeusklike ning protestantide koostöö tulemusena.

Pärast intensiivset tõlkimis- ja levitamistööd nõukogude ajal on Ljus i Öster ja Eesti Piibliselts korraldanud soome-ugri rahvaste konverentse, kus on arutatud, kuidas läbi viia ühiseid piiblikoolitusi ja sotsiaalprojekte ning meedia- ja kirjandusalast tööd. Esimene selline konverents toimus 1993. aastal  Tartus.  Sellest võtsid  osa erinevate kirikute delegaadid Baškiiriast, Eestist, Soomest, Mari-maalt, Rootsist, Udmurtiast ja Ungarist. Hiljem on samalaadseid konverentse korraldatud Budapestis, Solnas, Izhevskis ja Sõktõvkaris.Aastakümnete jooksul on soome-ugri rahvastele emakeelse Jumala Sõna tõlkimisel vaeva näinud Rahvus-vaheline Piiblitõlkimise Instituut (ingliskeelne lühend IBT) ja Ühinenud Piibliseltsid (ingliskeelne lühend UBS).  

2006. aastal valmib Uus Testament ersa-mokša (mordva) keeles ning töös on veel paljud teised tõlked meie sugulaskeeltesse.

1980. aastatel, kui raudne eesriie polnud veel langenud, käisid mitmed Eesti vaimulikud teenimas Petroskoi ja Puškini ingeri kogudusi. 1993. aastal läkitati mari rahva juurde esimene Eesti taasiseseisvumisjärgne pikaajaline misjonär Anu Väliaho, 1998. aastal saadeti Liliann Grünvald (Keskinen) mordvalaste juurde. Mõlemad töötavad Venemaal seniajani.

Alates 2002. aastast on EMK Teoloogiline Seminar saatnud gruppe Marisse ja Komisse. Aastast 2004 on see jätkunud EEA Evangelismi-  ja Misjonitoimkonna egiidi all ja gruppe on saadetud hantide, udmurtide ja komide juurde. 

Tulevik ootab 

Juba kristliku soome-ugri konverentsi ajal Tartus 1993 kuuldus meieni appikutse: kui teie Eestist ja Soomest meid ei aita, unustatakse meid ära. Teie olete ju meie sugulasrahvas. Teie mõistate meie kultuuri ja meie keelt, meie rahvastel on ühised juured. Tulge ning aidake meid, enne kui on liiga hilja!Nüüd, mil soov varustada sugulas-rahvaid Jumala Sõnaga on erinevate koguduste ja maade kristlaste seas uut hoogu sisse saamas, tahame Kristuse järgijatena üksteise kätest kinni võtta ja jätkata oma eelkäijate tööd.

Seetõttu kutsume kogu Eesti kristlaskonda üles palvetama projekti „Hõimurahvaste aeg” eest, mis kutsutakse ellu Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi Evangelismi- ja Misjonitoimkonna, Eesti Piibliseltsi ja Rootsi misjoniorganisatsiooni Ljus i Öster'i (Valgus Idas, tõlk) poolt. Loodame, et see kristlik ajakiri saab inspiratsiooniallikaks nii vanadele kui noortele. Me soovime, et erinevatest ühiskondadest pärit kristlased võiksid olla ühendatud armastuses meie sugulasrahvaste vastu ja teha kõik, mis on meie võimuses, et nad leiaksid tee igavesse ellu Jeesuse Kristuse kaudu. 

Jaan Bärenson ja Rauli Lehtonen

 

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn