Meie eesmärgid

3 200pxPäeval, mil hakatakse kirjutama järelehüüdeid erinevatele rahvusgruppidele, on Jumal kurb. Tunnetan seda väga selgelt, mõeldes paljude väikerahvaste traagilisele saatusele. Nagu oleks klaasikilde laiali visatud erinevatesse kohtadesse taigas ja tundras, kõrbes ja jõerandadel – kasutamiseks mõeldud astjad on löödud katki. Varasemate põlvkondade lahtisest haavast immitseb veelgi verepiisku, mis segunevad Volga, Uurali, Jenissei, Obi ja Irtõši jõgede taga asuvate rahvaste merre – ainult mõned lagunenud koolid, kinnipandud haiglad, kultuurimajad ja pühakojad meenutavad meile surnud sangarite saavutusi.

 

Näen lapsi, keda emad on sünnitanud, ja täiskasvanuid, keda isad on kasvatanud. Jälgin kurvalt nende halliks läinud juukseid ja samme, mis aastate jooksul on lühemaks jäänud. Varsti on ka nende tööpäev siin maa peal läbi ja neid polegi enam.

Mõtlen ka suurtele meeleavaldustele haruldaste looma- ja taimeliikide väljasuremisohust päästmiseks. Tuhanded ja tuhanded on tõusnud barrikaadidele ja nõudnud keskkonnapoliitika muutmist: et lõpetataks metsade hävitamine, autoga sõitmine, valgendatud paberi kasutamine jne.

Aga kes hoolib meie sugulasrahvastest komidest, hantidest ja mansidest, juhul kui nende kodukandi heinamaadelt ja kalavetelt leitakse naftat? Täpselt sinna maailma äärde, kus nende põhjapõdrad maa ande söövad, püstitatakse naftatorne, mille tulemusel saab põhjavesi kibeda kõrvalmaitse. Kas rahvastel ongi enam mingit tähtsust sellel pragmaatilisuse ja röövellikkuse kuldajastul? Või on see täiesti iseenesest mõistetav, et rahvaid ei saa loomade moel võtta looduskaitse alla ning nad kaovad nagu suits maailma kõledasse atmosfääri.

Iga kaduv hõim põhjustab sügavat tuska Jumala südames. Oleme vastutavad iga inimese eest, kes sureb ilma Kristuseta. Need tõsiasjad peaksid teravate nooltena meie südant puurima. Peaksime tundma vastutust Läänemere ja Uuralite piirkonnas elavate sugulaste ees. Piirkonnad, kus Volga teeb väikese käänaku ida suunas, peaksid otsekui põletusrauaga olema meie teadvusse märgistatud, nii et me öösitigi valvaksime ja hingehäda nende pärast oma südames tunneksime. Mõelgem, äkki võiksimegi teha midagi hantide, komide, maride, mordvalaste ja udmurtide heaks! Ja võib-olla isegi liivlaste, vepslaste, tveri karjalaste heaks, enne kui nad kolivad parematele jahimaadele, kaugele-kaugele, teisele poole aega ja ruumi, igaviku randadele.

„Mind mõjutasid juba varases nooruses Jeesuse sõnad: „Ja seda Kuningriigi evangeeliumi kuulutatakse kogu ilmamaale, tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp." (Mt 24:14) Kui ma 1973. aasta juulis külastasin kogudusi tolleaegses Leningradis ja Tallinnas, vallandasid needsamad sõnad minus lausa hingelise revolutsiooni. Tallinna Metodisti kiriku tolleaegselt noortejuhilt Jaanus Kärnerilt sain materjale kristlaste tagakiusamistest Nõukogude Liidus. Siis mõistsin, et olen saanud teatepulga Hea Sõnumi viimiseks üle Balti mere. Tundsin end Taevase Kuninga käskjalana. Paljudel rahvastel puudus võimalus rahvuslikule identiteedile ja kultuurilisele ainulaadsusele. Raske oli leppida olukorraga, kus inimestel puudus võimalus lugeda Pühakirja oma emakeeles. Pärast pikka siseheitlust kirjutasin mõni aasta hiljem organisatsioonidele Slaviska Missionen ja Avainsanoma kirja palvega saata mulle Piibleid ja vaimulikku kirjandust. Kui mulle postkontorisse mitu postipakki saabus, oli rõõm segatud murega – pidin pakke vanemate eest varjama. Nad ju teadsid, et lähen varsti koos sõpradega läbi Tallinna Riiga, ja teadsid ka seda, et nii mõnedki, kes Piibleid salaja üle piiri viisid, olid kinni kukkunud. Niisiis peitsin kirjanduse keldritrepi alla."

Mõttekillukesi Rauli Lehtoneni raamatust „Viimeinen kamassi ja muita idän uskonsankareita," Avainmedia 2011.

Hõimurahvaste Aeg, 2013 2(10), lk. 3.

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn