Meie eesmärgid

„Ma 2013_k_2-3_2meenutan Issanda tegusid, ma tuletan meelde su imesid muistsest ajast ja ma uurin kõiki su töid ning mõlgutan mõttes su suuri tegusid. Jumal, su tee on pühaduses." Ps 77:12-14a

Käesolev aasta on kuulutatud pärandi aastaks, mille juhtmõtteks on: „Pärijata pole pärandit". Meile antud pärand on meie rahvusliku identiteedi ja eneseväärikuse kandja ning meie ülesanne on see oma järeltulevale põlvele edastada. President Ilves on öelnud kultuuripärandi aasta puhul: pärandit ei ole vaja minevikule, pärandit on vaja meie tulevikule. Kultuuriministeeriumi kodulehelt loeme: teema-aasta eesmärk on, et inimesed teadvustaksid kultuuripärandit kõikjal enda ümber ning mõistaksid, et seda tuleb ühiselt hoida – kultuuripärand on meie identiteedi osa ja alus.

Piiblis on korduvalt rõhutatud pärandi tähtsust ja tuletatud meelde, et sündinud asjadest tuleb rääkida ka järeltulevatele põlvedele.

Eesti Piibliselts tähistab tänavu oma alguse 200. aastapäeva. Samasugust tähtpäeva tähistavad ka Läti ja Vene Piibliseltsid. Piibliseltside põhieesmärk on läbi aegade olnud Pühakirja tõlkimine, trükkimine ja levitamine. Seda on teinud ka Eesti Piibliselts.
 

Möödunud 2013_k_3_Rakvere_2009_004aasta novembris külastas Eesti Piibliseltsi 13-liikmeline esindus Peterburi, et kohtuda Vene Piibliseltsi Peterburi osakonnaga ning mälestada eesti keeleteaduse suurkuju akadeemik Wiedemanni. Haapsalus sündinud ja elu lõpupoole Peterburis elanud Johann Ferdinand Wiedemann on eesti keelde andnud olulise panuse eesti-saksa sõnaraamatu ja grammatikaga, mis põhinevad tema uurimisreisidel kogutud materjalil. Samuti on hinnatud tema etnograafia ja folkloori alased uurimused, mis kõik meile tänapäeval kättesaadavad.

Oluliselt on eesti elu Peterburis elavdanud Jaani kiriku avamine. Jumalateenistuse järel avati Peterburi Jaani kirikus Eesti Piibliseltsi 200. aastapäevale pühendatud näitus, mis tutvustab seltsi ja eesti piiblitõlke ajalugu. Ilma ajaloota ei ole ka pärandit.

2013. aasta on Eestis pühendatud kultuuripärandile. Mis on kultuuripärand? Kuidas see meid puudutab? Kultuuripärandi aastal otsitakse nendele küsimustele vastuseid. Seda, mida ja kuidas me täna hoiame ja hindame, hakkavad tulevased põlved uuesti mõtestama.
 
2013_k_2_kullamaa

Meist igaühel on vaimset pärandit – selliseid eelkäijatelt saadud teadmisi ja oskusi, mida jagame oma kogukonnaga ja soovime edasi anda ka oma lastele. Vaimne kultuuripärand on paljuski „südameasi" – igaüks teab ja tunneb ise, mis on tema jaoks tähtis, mis on tema pärand.

 Vaimne pärand annab kogukonnale kultuuriidentiteedi, loob ühtsustunde eelmiste põlvkondadega ning meie kaasaegsetega, rikastab kultuuri ja toetab loovat mõtlemist. Pärandi väärtustamine on oluline ühiskonna terviklikuks, säästvaks ning jätkusuutlikuks arenguks.

Eestis pööratakse tänuväärselt palju tähelepanu meie vaimsele kultuuripärandile ja selle edasikandmise vajadusele. Tohutult rikas ja ainulaadne kultuuripärand on ka kõigil meie sugulasrahvastel, kuid sageli napib tahtmist ja oskust seda väärtustada ning teadmisi, kuidas oma rahvuskultuuri elujõulisena säilitada. Arendades koostööd Venemaal elavate soome-ugri rahvastega ning jagades nendega kogemusi, aitame kaasa soome-ugri kultuuripärandi kestlikkusele.

Homsesse kanduvat pärandit aga loome täna ja praegu. Kui teeme seda südamega, siis võtavad tulevased põlved selle omaks ja annavad edasi.
2013_k_2-3

Setokeelse evangeeliumiraamatu täiendatud ja uuendatud tõlke ilmumine aastal 2013 on loomulikuks jätkuks seto rahvusliku identiteedi  tugevnemisel ja tugevdamisel. On üpris selge, et soov omakeelse pühakirja tarvis peab tulema rahvuse enda keskelt.

Misjoniteoloog G. Willemsen ütleb oma artiklis: Meie palveks on näha tõelise saami kiriku sündi, mis ise oma elu ja traditsioone arendaks. Kirik Kristuse ihuna peab sündima igasse kultuuri, evangeelium jääb ikka samaks.

Eesti Vabariigi 95. aastapäeval

Jaan Bärenson

Mart Rannut

Fotod:  EPSi kogu

Hõimurahvaste Aeg 2013 - 1(9) lk. 2-3.

 

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn