„Ma 
meenutan Issanda tegusid, ma tuletan meelde su imesid muistsest ajast ja ma uurin kõiki su töid ning mõlgutan mõttes su suuri tegusid. Jumal, su tee on pühaduses." Ps 77:12-14a
Piiblis on korduvalt rõhutatud pärandi tähtsust ja tuletatud meelde, et sündinud asjadest tuleb rääkida ka järeltulevatele põlvedele.
Möödunud 
aasta novembris külastas Eesti Piibliseltsi 13-liikmeline esindus Peterburi, et kohtuda Vene Piibliseltsi Peterburi osakonnaga ning mälestada eesti keeleteaduse suurkuju akadeemik Wiedemanni. Haapsalus sündinud ja elu lõpupoole Peterburis elanud Johann Ferdinand Wiedemann on eesti keelde andnud olulise panuse eesti-saksa sõnaraamatu ja grammatikaga, mis põhinevad tema uurimisreisidel kogutud materjalil. Samuti on hinnatud tema etnograafia ja folkloori alased uurimused, mis kõik meile tänapäeval kättesaadavad.
Oluliselt on eesti elu Peterburis elavdanud Jaani kiriku avamine. Jumalateenistuse järel avati Peterburi Jaani kirikus Eesti Piibliseltsi 200. aastapäevale pühendatud näitus, mis tutvustab seltsi ja eesti piiblitõlke ajalugu. Ilma ajaloota ei ole ka pärandit.
Meist igaühel on vaimset pärandit – selliseid eelkäijatelt saadud teadmisi ja oskusi, mida jagame oma kogukonnaga ja soovime edasi anda ka oma lastele. Vaimne kultuuripärand on paljuski „südameasi" – igaüks teab ja tunneb ise, mis on tema jaoks tähtis, mis on tema pärand.
Vaimne pärand annab kogukonnale kultuuriidentiteedi, loob ühtsustunde eelmiste põlvkondadega ning meie kaasaegsetega, rikastab kultuuri ja toetab loovat mõtlemist. Pärandi väärtustamine on oluline ühiskonna terviklikuks, säästvaks ning jätkusuutlikuks arenguks.
Eestis pööratakse tänuväärselt palju tähelepanu meie vaimsele kultuuripärandile ja selle edasikandmise vajadusele. Tohutult rikas ja ainulaadne kultuuripärand on ka kõigil meie sugulasrahvastel, kuid sageli napib tahtmist ja oskust seda väärtustada ning teadmisi, kuidas oma rahvuskultuuri elujõulisena säilitada. Arendades koostööd Venemaal elavate soome-ugri rahvastega ning jagades nendega kogemusi, aitame kaasa soome-ugri kultuuripärandi kestlikkusele.
Setokeelse evangeeliumiraamatu täiendatud ja uuendatud tõlke ilmumine aastal 2013 on loomulikuks jätkuks seto rahvusliku identiteedi tugevnemisel ja tugevdamisel. On üpris selge, et soov omakeelse pühakirja tarvis peab tulema rahvuse enda keskelt.
Misjoniteoloog G. Willemsen ütleb oma artiklis: Meie palveks on näha tõelise saami kiriku sündi, mis ise oma elu ja traditsioone arendaks. Kirik Kristuse ihuna peab sündima igasse kultuuri, evangeelium jääb ikka samaks.
Eesti Vabariigi 95. aastapäeval
Jaan BärensonMart Rannut
Fotod: EPSi kogu
Hõimurahvaste Aeg 2013 - 1(9) lk. 2-3.