Meie eesmärgid

Olen pea pool elu töötanud hõimurahvaste – ingerlaste, mordvalaste, eestlaste – hulgas. Miks just nemad? See küsimus kummitab mind jätkuvalt ning seda ka ajakirja “Hõimurahvaste Aeg” toimetuse liikmena. Üks koosolek sattus meil 14. veebruarile ja projekti koordinaator Küllike Evartov soovis mulle head sõbrapäeva. Hakkasin mõtlema, et kui palju meil võiks olla sõpru hõimurahvaste hulgas. Mida arvad sina, armas lugeja?
Eestlane hantidega ühiselt Piiblit uurimas.  Foto: Andrus Kase kogu
 

Kohtusin hiljuti misjonäride Anu ja Juha Väliahoga, kes suundusid külastama oma tugikogudusi Eestis ja Soomes. Neil olid kaasas hõimurahvastest külalised: üks mu vana sõber ja paar uut, ning tore oli jälle kohtuda.

Hõimurahva esindaja tähendab minu jaoks keele- ja veresugulast. Soomlasena on mu suhe naabritega alati veidi keeruline. On suur vahe, kuidas suhtun rootslastesse ja venelastesse, ning kuidas suhtun oma sugulastesse eestlastesse.

Nõukogude ajal tahtis partei liita erinevad rahvused üheks vaatamata sellele, kas nad olid sugulased või mitte. Tulemus pidi olema uuelaadse mõtteviisiga homo soveticus, kes ei tunne oma juuri, emakeelt jms. Tänu Jumalale, et see ei läinud läbi! Samas takistas riigipiir järsult suhete arengut näiteks soomlaste ja mordvalaste vahel. Nüüd, selle piiri puudumisel, olen saanud suhelda nii mordvalaste, eestlaste kui ka teiste sugulasrahvastega. Olen kogenud, et mind kuulatakse just sellepärast, et mind tuntakse kui sugulast – kadunud kauget sugulast, kes on tagasi tulnud.

--------------

Vabas Eestis on sugulastega suhtlemine taas võimalik. Tihti ei kuula me oma rahva esindajaid nii hoolega kui kedagi kaugemalt tulnut, kes on samas nii lähedane nagu seda saab olla üks kadunud ja taasleitud sugulane. Siin on üks põhjus, miks hõimurahvaste misjoniprojekt ennast õigustab. Kui kommunistlik partei tahtis rahvaid käsu korras ühte patta panna, siis nüüd on meil võimalus hoida vabatahtlikult sidemeid nendega, kes on meile vere ja keele poolest lähedased. Kasutagem seda võimalust ja tehkem seda targalt nagu Paulus Apostlite tegude raamatus (17:22-28 ): Paulus jäi seisma keset Areopaagi ja ütles: “Ateena mehed, ma näen, et te olete haruldaselt jumalakartlikud, sest kui ma läksin läbi linna ja teie pühamuid silmitsesin, leidsin ka sellise altari, millele on kirjutatud: “Tundmatule Jumalale.” Keda teie nüüd kui tundmatut teenite, teda kuulutan mina teile. Jumal, kes on teinud maailma ja kõik, mis siin sees, kes taeva ja maa Issandana ei ela templites, mis on kätega tehtud, ega lase ennast ka inimkätega teenida, nagu oleks tal midagi vaja, – tema ise annab kõikidele elu ja õhu ja kõik. Tema on teinud ühestainsast terve inimkonna elama kogu ilmamaa peal ning on neile seadnud ettemääratud ajad ja nende asukohtade piirid, et nad otsiksid Jumalat, kas nad ehk saaksid teda käega katsuda ja leida, kuigi tema küll ei ole kaugel ühestki meist, sest tema sees meie elame ja liigume ja oleme, nagu ka mõned teie luuletajaist on öelnud.”

 
Paulus tõi esmalt välja selle, mis Areopaagile kogunenud rahvale juba tuttav. Ta ehitas enese ja rahva vahele silla ning alles seejärel hakkas kuulutama evangeeliumi. Meil on seesama võimalus, ning sugulus annab silla ehitamiseks eelised. Juhul, kui Jumal annab armastust ja tarkust, on meil võimalus seda silda kasutada evangeeliumi jaoks.
 
Apostel Paulus ütleb (1Kr 9:19-23): “Ehk ma küll olen sõltumatu kõigist inimestest, hakkasin ma kõikide orjaks, et võita võimalikult palju. Ma olen saanud juutidele juudiks, et võita juute, seaduse all olijatele – ehkki ma ise küll ei ole seadusealune – olen saanud seadusealuseks, et võita seadusealuseid. Seaduseta olijatele ma olen saanud seadusetuks – ehkki ma ise ei ole ilma Jumala seaduseta, vaid Kristuse seaduses –, et võita neid, kes elavad Seaduseta, nõrkadele ma olen saanud nõrgaks, et võita nõrku. Ma olen kõigile saanud kõigeks, et igal juhul mõned päästa. Aga seda kõike ma teen evangeeliumi pärast, et saada selle kaasosaliseks.”
 
 
Meilgi on võimalus ütelda: oleme saanud ugri-mugridele ugri-mugrideks, et võita võimalikult paljud Kristusele. Jätkakem hõimurahvaste projekti samas vaimus! Olen tänulik, et sain võimaluse selles osaleda. Jumal on suunamas meie perekonda aga suvel Soome kolima, et saaksime edaspidi olla soomlased soomlaste hulgas. Olge õnnistatud! Eestlastele jääb meie südametes alati väga eriline koht.
 
Jukka Repo
soomlasest ugri-mugri misjonär
 

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn