Meie eesmärgid

Väiksemate vajadused meie kõrval

Hõimukärajad juhatatakse sisse saami kombe kohaselt.
Hõimukärajad juhatatakse sisse saami kombe kohaselt.

Saamid tutvustasid Hõimukärajatel oma jumalateenistuse rahvalikke elemente, kui rahvarõivais ja joigudes läheneti põrandale laotud põllukividest kiviristile, mille südames oli moodustatud ring – lõkkeaseme sümbol, selle keskel kolm küünalt – Kolmainu sümbol. Risti kõrval lebasid põdranahad kui oluline element saami kultuuris. Lauldes süüdati küünlad ning selgitati: näiteks nii võib alata meie jumalateenistus.

Loe edasi: Väiksemate vajadused meie kõrval

Väljasuremise äärel olevaile väikerahvaile mõeldes

3 200pxPäeval, mil hakatakse kirjutama järelehüüdeid erinevatele rahvusgruppidele, on Jumal kurb. Tunnetan seda väga selgelt, mõeldes paljude väikerahvaste traagilisele saatusele. Nagu oleks klaasikilde laiali visatud erinevatesse kohtadesse taigas ja tundras, kõrbes ja jõerandadel – kasutamiseks mõeldud astjad on löödud katki. Varasemate põlvkondade lahtisest haavast immitseb veelgi verepiisku, mis segunevad Volga, Uurali, Jenissei, Obi ja Irtõši jõgede taga asuvate rahvaste merre – ainult mõned lagunenud koolid, kinnipandud haiglad, kultuurimajad ja pühakojad meenutavad meile surnud sangarite saavutusi.

 

Loe edasi: Väljasuremise äärel olevaile väikerahvaile mõeldes

Homsesse kanduvat pärandit loome täna

„Ma 2013_k_2-3_2meenutan Issanda tegusid, ma tuletan meelde su imesid muistsest ajast ja ma uurin kõiki su töid ning mõlgutan mõttes su suuri tegusid. Jumal, su tee on pühaduses." Ps 77:12-14a

Käesolev aasta on kuulutatud pärandi aastaks, mille juhtmõtteks on: „Pärijata pole pärandit". Meile antud pärand on meie rahvusliku identiteedi ja eneseväärikuse kandja ning meie ülesanne on see oma järeltulevale põlvele edastada. President Ilves on öelnud kultuuripärandi aasta puhul: pärandit ei ole vaja minevikule, pärandit on vaja meie tulevikule. Kultuuriministeeriumi kodulehelt loeme: teema-aasta eesmärk on, et inimesed teadvustaksid kultuuripärandit kõikjal enda ümber ning mõistaksid, et seda tuleb ühiselt hoida – kultuuripärand on meie identiteedi osa ja alus.

Piiblis on korduvalt rõhutatud pärandi tähtsust ja tuletatud meelde, et sündinud asjadest tuleb rääkida ka järeltulevatele põlvedele.

Eesti Piibliselts tähistab tänavu oma alguse 200. aastapäeva. Samasugust tähtpäeva tähistavad ka Läti ja Vene Piibliseltsid. Piibliseltside põhieesmärk on läbi aegade olnud Pühakirja tõlkimine, trükkimine ja levitamine. Seda on teinud ka Eesti Piibliselts.

Loe edasi: Homsesse kanduvat pärandit loome täna

Eestlaste pärandi värviküllus

9_Krimmi_eestlased_lipp_300px
Meiega sama keelt rääkivad hõimlased on rikkus, mis luuakse põlvkondade pärandist. Kes meist poleks Saaremaad külastades rõõmsa äratundmisega kuulanud ehtsat saare öö-d ja laulvat kõnetooni. Nii mõnigi harjulane on ikka tundnud veidi kohmetust eheda võrokese jutu peale. See on erinevus, mis avardab meid mõtlema, et kõik inimesed pole ühtmoodi ega saagi õnneks rääkida, mõelda ja kombeid täita ühesuguselt.
 
Piisab sellest, kui vaadata kaugemale Eesti piiridest, heita pilk võõrastele maadele, et avastada, kui oluline on sealsete eestlaste jaoks just omakeelse kultuuri hoidmine ning võimalus seda elavana kasutada. Isegi siis, kui nende aktiivses ajaloomälus puudub tihe side kodueestlase jaoks põhjapaneva pärimusega „pätsuajast“ või okupatsioonidest ja laulvast revolutsioonist, on nende eesti killukeste panus meie ühisesse pärandisse seda ainulaadsem ning haruldasem. Pean silmas esmalt neid kogukondi, mis on tekkinud 19. sajandi keskpaiku alanud väljarändelainega. See ränne viis eestlasi USA-sse, Kanadasse, Ladina-Ameerikasse ja loomulikult ka Tsaari-Venemaa ida- ja lõunasuunda. 1938. aastal oli eesti kogukondi lisaks Aafrikale veel Hiina Vabariigis, kuhu tekkis eestlaskond keiserliku Hiina ajal.

Loe edasi: Eestlaste pärandi värviküllus

Miks just hõimurahvad?

Olen pea pool elu töötanud hõimurahvaste – ingerlaste, mordvalaste, eestlaste – hulgas. Miks just nemad? See küsimus kummitab mind jätkuvalt ning seda ka ajakirja “Hõimurahvaste Aeg” toimetuse liikmena. Üks koosolek sattus meil 14. veebruarile ja projekti koordinaator Küllike Evartov soovis mulle head sõbrapäeva. Hakkasin mõtlema, et kui palju meil võiks olla sõpru hõimurahvaste hulgas. Mida arvad sina, armas lugeja?
Eestlane hantidega ühiselt Piiblit uurimas.  Foto: Andrus Kase kogu
 

Kohtusin hiljuti misjonäride Anu ja Juha Väliahoga, kes suundusid külastama oma tugikogudusi Eestis ja Soomes. Neil olid kaasas hõimurahvastest külalised: üks mu vana sõber ja paar uut, ning tore oli jälle kohtuda.

Hõimurahva esindaja tähendab minu jaoks keele- ja veresugulast. Soomlasena on mu suhe naabritega alati veidi keeruline. On suur vahe, kuidas suhtun rootslastesse ja venelastesse, ning kuidas suhtun oma sugulastesse eestlastesse.

Nõukogude ajal tahtis partei liita erinevad rahvused üheks vaatamata sellele, kas nad olid sugulased või mitte. Tulemus pidi olema uuelaadse mõtteviisiga homo soveticus, kes ei tunne oma juuri, emakeelt jms. Tänu Jumalale, et see ei läinud läbi! Samas takistas riigipiir järsult suhete arengut näiteks soomlaste ja mordvalaste vahel. Nüüd, selle piiri puudumisel, olen saanud suhelda nii mordvalaste, eestlaste kui ka teiste sugulasrahvastega. Olen kogenud, et mind kuulatakse just sellepärast, et mind tuntakse kui sugulast – kadunud kauget sugulast, kes on tagasi tulnud.

Loe edasi: Miks just hõimurahvad?

Meie kõnnime nüüd valguses

Hantid ja KomiSoome-ugri piiblikoolis osalejad on kogunenud järjekordsele õppesessioonile, seekord Komimaa metsasügavusse. Uus päev algab siin palve ja ülistusega, kuid mitte tavalisel viisil – Jeesuse Kristuse kiituseks lauldakse komi, udmurdi, handi ja mari keeles. „Коштына, коштына, коштына, о-хо, Юмын волгыдышто коштына,“ kõlab laul mari keeles. Sellele järgneb: „Meie kõnnime nüüd valguses, valguses, mis tuleb Jumalalt!

On arusaadav, et marid, komid, udmurdid ja handid laulavad oma emakeeles, aga eesti keeles…? Miks?! Kuulake, mida on öelda meie soome-ugri kaaslastel, ja te hakkate mõistma. 

Loe edasi: Meie kõnnime nüüd valguses

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn