Arvamus

Tervitan Teid Jumala Sõnaga Apostli kirjast Galaatia kogudusele: „Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust.” (Gl 6:2)

Ristirahvana on need sõnad meile hästi teada. Meid kutsutakse üksteise koormaid kandma, millised need ka ei oleks. Üsna tihti on need aga kannatuse, valu ja lootusetuse koormad. Just selliste koormate kandmisele meid oodataksegi.

Pildil on Ove Sander
Ove Sander

Alanud Maarjamaa 800 teema-aastate avavesperil ütles piiskop Philippe: „Emmause jüngrid tundsid Jeesuse ära leivamurdmisest, mitte kirjaseletamisest.” Ka meid kristlasena tuntakse ära, kui murrame leiba ja oleme osaduses, eriti väiksemate ja nõrgematega.

Apostel lisab, et nõnda tehes täidame me Kristuse seadust. See ei tähenda, et taas mõni uus käsuseadus on seatud meid koormama, vaid et üksteise armastuses ja eneseohverduses teenimine on Kristuse tahe ja Jumalale meelepärane. Jumal avab meie silmad nägema ligimese häda, täidab meie südame kaastundlikkusega ja käed uue rammuga, et võiksime osutuda Kristuse armastuse tööriistadeks. Nii üksikinimestele kui rahvahõimudele ja rahvastele.

Oleme Jumalale väga tänulikud, et EELK Misjonikeskus, Eesti Evangeelne Allianss ja Eesti Piibliselts on koos oma Eesti ja Rootsi partneritega apostli sõna tõsiselt võtnud ning olnud meie hõimurahvaste teenijaks juba pikki aastaid. Arusaadavalt on keskseks ülesandeks olnud Jumala Sõna vahendamine meie hõimuvendadele ja -õdedele – just sellest leiame  ühist tuge ja õnnistust Temalt, kes kõik meie koormad on kandnud. Sugugi vähemtähtis pole hõimurahvaste juurde korraldatud misjonireisid või maride kristliku muusikatöö toetamine. Kõik need tegevused lähtuvad sügavast armastusest Kristuse ja Temalt saadud ülesande vastu. 

Viimased ajad on meie teadvusse tõstnud vadjalaste ja isurite murekoorma ja tulevikuvaate Laugasuu (Ust-Luga) rajatava sadama alal. Kui arendus peaks praeguste kavade kohaselt teostatama, siis kaovad kaardilt vadjalaste muistsed Jõgõpera ja Luuditsa külad. Jaak Prozes küsib Postimehes: „Kas need rahvad ei võiks olla erilise kaitse all ja miks inimkond üldisemalt suhtub oma keele- ja kultuuririkkusesse nii ükskõikselt? On küll olemas ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioon ... Kas tõesti on vaja, et läheks veel sada aastat, enne kui hakatakse rääkima kahjudest inimkonnale, mida on põhjustanud ühe keele ja kultuuri hävinemine? Kes korvab kahju tulevaste põlvede ees?”

Muidugi on need küsimused eelkõige poliitikutele ja riigijuhtidele, kuid võibolla siiski ka meile. Ja meie ühiskonnale, keda president Toomas-Hendrik Ilves paari aasta eest toimunud konverentsil „Liivlased. Maa. Rahvas. Ajalugu.” kutsus „tegema Euroopas kuuldavaks ka seni vähe kõlanud hõimurahvaste hääled”. 

See on küsimus ka kirikule ja meile tema liikmetena – millised on meie võimalused aitamiseks, toetamiseks ja olukordade muutmiseks. Üksteise koormate kandmiseks. Kõige selle juures jäägem alati palvesse, sest palve avab Jumala võimaluste ukse ning loob elu ja tuleviku ka kõige raskemate olukordade keskel.

Ove Sander
EELK Usuteaduse Instituudi rektor

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn